Vaktsiinid

Vaktsiinide tüübid:

Riiklik immuniseerimiskava

Elusvaktsiinid sisaldavad elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis põhjustavad organismis minihaiguse, et immuunsüsteem saaks nende haigustekitajate vastu toota antikehi.

Elusvaktsiinid on näiteks tuberkuloosivaktsiin BCG, leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin MMR, tuulerõugete ja kollapalaviku vaktsin .

Inaktiveeritud vaktsiinid sisaldavad surmatud haigustekitajaid.
Inaktiveeritud vaktsiiniks on näiteks süstitav lastehalvatusevaktsiin.

Komponentvaktsiinides on üksikud täpselt valitud antigeenid, mis on vajalikud immuunsuse tekkeks. Komponentvaktsiinideks on näiteks atsellulaarne ehk rakutu läkaköhavaktsiin, mis sisaldab kolme erinevat antigeeni, b-tüübi hemofiilusnakkuse vaktsiin, mis sisaldab kahte erinevat antigeeni ja B-hepatiidi vaktsiin, mis sisaldab üht antigeeni. Difteeria- ja teetanusevaktsiin sisaldavad mõlemad samuti üht antigeeni, milleks on toksoid.

Vaktsiinidesse on lisatakse abiaineid vaktsiini toime suurendamiseks ja vaktsiini säilivuse tagamiseks. Paljud vaktsiinid ilma abiaineteta ei toimiks. Samal ajal võivad just abiained tekitada ohtlikke kõrvalmõjusid ning tekitada kumulatiivselt koostoimeid teiste vaktsiinide abianetega.

Vanus Vaktsiini nimetus ja manustamise kordsus

12 tundi HepB 1* B-viirushepatiit

1–5 päeva BCG tuberkuloos

2 kuud RV 1 rotaviirusnakkus

3 kuud DTaP1-IPV1-Hib1-HepB 1 + RV 2 difteeria-teetanus-läkaköha,

poliomüeliit, haemophilus B,

B-viirushepatiit, rotaviirus

4,5 kuud DTaP2-IPV2-Hib2-HepB 2 + RV 3**

6 kuud DTaP3-IPV3-Hib3-HepB 3

1 aasta MMR 1 leetrid-mumps-punetised

2 aastat DTaP4-IPV4-Hib4-HepB 4

6-7 aastat DTaP5-IPV 5

12 aastat HepB 1,2,3** (eelnevalt vaktsineerimata lastele)

12 aastat HPV 1,2*** papilloomiviirus

13 aastat MMR 2

15-17 aastat DTaP 6

25, 35 jne. dT 7 difteeria ja teetanuse vaktsiin

* Üksnes HBsAg-positiivsetel või raseduse ajal B-viirushepatiidi osas analüüsimata emadel sündinud riskirühma kuuluvad vastsündinud
** Üksnes rotaviirusnakkuse viievalentse vaktsiini korral
*** Üksnes tütarlapsed. Esimese ja teise annuse vaheline minimaalne intervall vähemalt 6 kuud, kuid mitte rohkem kui 13 kuud

p.s. number tähise taga näitab, mitmenda vaktsiini doosiga on tegemist

Millal võeti vaktsiinid Eestis immuniseerimiskavva?

1) difteeria - 1945

2) tuberkuloos - 1948

3) teetanus - 1951

4) läkaköha - 1957

5) poliomüeliit - 1958

6) leetrid - 1967

7) mumps - 1981

8) punetised - 1993

9) B-viirushepatiit - 2003

10) Haemophilus influenzae tüüp b - 2005

11) rotaviirusnakkus -1.07.2014

12) papilloomviirus - 2018

Allikas: Terviseamet

Vaata teiste riikide vaktsineerimiskalendreid siit

https://vaccine-schedule.ecdc.europa.eu/

Vaata Ravimiameti poolt kinnitatud vaktsiinide infolehti 2004 aastal: http://web.zone.ee/iamfree/vaktsiinideestis.htm

Punasega märgitud tekst on tänastest infolehtedest välja võetud !!!

Välja on võetud väga oluline info. Näiteks, et Engerix B sisaldab elavhõbedajääke, et PRIORIX on rasedatele vastunäidustatud, et Infarix Hexal on veel kõrvaltoimeid jne jne.

Vaadake ise milline oluline tekst on tänastest eestikeelsetest infolehtedest välja jäetud, mis veel 2004 aastal oli ametlik info.

Olulise info väljajäämised leiame ka eetikeelsete infolehtede võrdlemisel inglisekeelsetega. Võib öelda, et tänased vaktsiinide eestikeelsed infolehed ei sisalda paljut olulist infot. Info vähendamise tõttu moonutavad need üldpilti ja tekitavad ekstiava arusaama.

Selline eestikeelsete infolehtede moonutamine on kuritegelik.

Vaktsiinide arv on ajas järjest kasvanud

“Aga mina sain lapsena kõik vaktsiinid ja minuga on kõik korras” ... mõtlevad ilmselt paljud lapsevanemad.

Aga kui paljud vanemad teavad, mitu ja milliseid vaktsiine said nemad omal ajal ja kui palju saavad meie lapsed praegu? Kuna vaktsiine peetakse "täiesti ohutuks", siis on nende arv ajas pidevalt kasvanud. Samal ajal pole kõigi nende vaktsiinide omavahelist koostoimet uuritud.

Tahes tahtmata tekib küsimus, et miks on tänapäeva lapsed haigemad, kui kunagi varem ja kust tulevad kõik need uued “tänapäeva” haigused ?