Vaktsiinid

Vaktsiinide tüübid:
Riiklik immuniseerimiskava 

Elusvaktsiinid sisaldavad  elusaid  nõrgestatud  mikroorganisme,  mis  põhjustavad organismis minihaiguse, et immuunsüsteem saaks nende haigustekitajate vastu toota antikehi. 

Elusvaktsiinid on näiteks tuberkuloosivaktsiin BCG, leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin MMR, tuulerõugete ja kollapalaviku vaktsin .

 

Inaktiveeritud vaktsiinid  sisaldavad  surmatud haigustekitajaid. 
Inaktiveeritud vaktsiiniks on näiteks süstitav lastehalvatusevaktsiin. 

Komponentvaktsiinides on  üksikud  täpselt  valitud  antigeenid,  mis  on vajalikud   immuunsuse  tekkeks.  Komponentvaktsiinideks  on  näiteks atsellulaarne ehk rakutu läkaköhavaktsiin, mis sisaldab kolme erinevat antigeeni, b-tüübi hemofiilusnakkuse vaktsiin, mis sisaldab kahte erinevat antigeeni ja B-hepatiidi  vaktsiin,  mis  sisaldab  üht  antigeeni.  Difteeria-  ja  teetanusevaktsiin sisaldavad mõlemad samuti üht antigeeni, milleks on toksoid. 

Vaktsiinidesse on lisatakse abiaineid vaktsiini toime suurendamiseks ja vaktsiini säilivuse tagamiseks.  Paljud vaktsiinid ilma abiaineteta ei toimiks. Samal ajal võivad just abiained tekitada ohtlikke kõrvalmõjusid ning tekitada kumulatiivselt koostoimeid teiste vaktsiinide abianetega.

Vanus                Vaktsiini nimetus ja manustamise kordsus

12 tundi                HepB 1*                                           B-viirushepatiit

1–5 päeva             BCG                                                  tuberkuloos

2 kuud                   RV 1                                                  rotaviirusnakkus

3 kuud                   DTaP1-IPV1-Hib1-HepB 1 + RV 2    difteeria-teetanus-läkaköha,

       poliomüeliit, haemophilus B,             

       B-viirushepatiit, rotaviirus

4,5 kuud               DTaP2-IPV2-Hib2-HepB 2 + RV 3**          

6 kuud                  DTaP3-IPV3-Hib3-HepB 3

1 aasta                 MMR 1                                               leetrid-mumps-punetised

2 aastat                DTaP4-IPV4-Hib4-HepB 4

6-7 aastat             DTaP5-IPV 5

12 aastat              HepB 1,2,3**                                  (eelnevalt vaktsineerimata lastele)

12 aastat              HPV 1,2***                                      papilloomiviirus

13 aastat              MMR 2

15-17 aastat        DTaP 6

25, 35 jne.            dT 7                                                  difteeria ja teetanuse vaktsiin


* Üksnes HBsAg-positiivsetel või raseduse ajal B-viirushepatiidi osas analüüsimata emadel sündinud riskirühma kuuluvad vastsündinud 
** Üksnes rotaviirusnakkuse viievalentse vaktsiini korral 
*** Üksnes tütarlapsed. Esimese ja teise annuse vaheline minimaalne intervall vähemalt 6 kuud, kuid mitte rohkem kui 13 kuud

p.s. number tähise taga näitab, mitmenda vaktsiini doosiga on tegemist

Puukentsefaliit

Millal võeti vaktsiinid Eestis immuniseerimiskavva?

1) difteeria - 1945

2) tuberkuloos - 1948

3) teetanus - 1951

4) läkaköha - 1957

5) poliomüeliit - 1958

6) leetrid - 1967

7) mumps - 1981

8) punetised - 1993

9) B-viirushepatiit - 2003

10) Haemophilus influenzae tüüp b - 2005

11) rotaviirusnakkus -1.07.2014

12) papilloomviirus - 2018

Allikas: Terviseamet

Vaata teiste riikide vaktsineerimiskalendreid siit

https://vaccine-schedule.ecdc.europa.eu/

Vaata Ravimiameti poolt kinnitatud vaktsiinide infolehti 2004 aastal: http://web.zone.ee/iamfree/vaktsiinideestis.htm

Punasega märgitud tekst on tänastest infolehtedest välja võetud !!!

Välja on võetud väga oluline info. Näiteks, et Engerix B sisaldab elavhõbedajääke, et PRIORIX on rasedatele vastunäidustatud, et Infarix Hexal on veel kõrvaltoimeid jne jne.

Vaadake ise milline oluline tekst on tänastest eestikeelsetest infolehtedest välja jäetud, mis veel 2004 aastal oli ametlik info.

 

Olulise info väljajäämised leiame ka eetikeelsete infolehtede võrdlemisel inglisekeelsetega. Võib öelda, et tänased vaktsiinide eestikeelsed infolehed ei sisalda paljut olulist infot. Info vähendamise tõttu moonutavad need üldpilti ja tekitavad ekstiava arusaama.

 

Selline eestikeelsete infolehtede moonutamine on kuritegelik.

Vaktsiinide arv on ajas järjest kasvanud

“Aga mina sain lapsena kõik vaktsiinid ja minuga on kõik korras” ... mõtlevad ilmselt paljud lapsevanemad.

Aga kui paljud vanemad teavad, mitu ja milliseid vaktsiine said nemad omal ajal ja kui palju saavad meie lapsed praegu? Kuna vaktsiine peetakse "täiesti ohutuks", siis on nende arv ajas pidevalt kasvanud. Samal ajal pole kõigi nende vaktsiinide omavahelist koostoimet uuritud.

 

Tahes tahtmata tekib küsimus, et miks on tänapäeva lapsed haigemad, kui kunagi varem ja kust tulevad kõik need uued “tänapäeva” haigused ?

Vaktsiinide INFOLEHED:

Unique visitors