Vajalik Vaktsiini-info

Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Kuna haiguse edasikandjaks inimestele on viirust kandvad puugid, siis iseloomustab haigestumist geograafiline levik ja sesoonne aktiivsus. Eesti on puukentsefaliidi leviku endeemiline piirkond. Eestis levitavad puukentsefaliidi viirusi kaks puugiliiki (võsapuuk ja laanepuuk). Puugid on Eesti oludes aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini ning sellesse perioodi jääb ka enamus haigusjuhte. Puukentsefaliit võib kulgeda raskelt ning haarata kesknärvisüsteemi, mille tagajärjel võivad omakorda tekkida püsivad jääknähud.

 

Haigustekitaja

Puukentsefaliidi põhjustajaks on flaviviirus, mis kandub peamiselt edasi puukidega.

Puukentsefaliidiviirusel on kirjeldatud 3 erinevat alltüüpi.
 

NAKATUMINE

Puukentsefaliidi viiruste nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad, hirved ja muud loomad, kelle verest puugid toituvad. Loomad on viiruste kandjad, kes ise ei haigestu.Puukentsefaliidi viiruste ülekandjateks inimestele on puugid, kes verd imedes kannavad ühtlasi üle ka viirusi. Viirused võivad levida inimesele ka nakatunud looma (näiteks kitse või lehma) pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel. Haigus ei levi inimeselt inimesele, seega haige ei ole teistele nakkusohtlik.
 

SÜMPTOMID
Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi nakkushaigus mille kulg on sageli kahefaasiline.

Esimeses faasis võivad puukentsefaliiti nakatunul ilmneda 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad tavaliselt kuni nädala ning seejärel kaovad.

Teises faasis võib kolmandikul nakatunutest viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele ning põhjustada erineva raskusastmega meningiiti või meningoentsefaliiti. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne.

 

Enamus haigetest paraneb, kuid haiguse põdemise järgselt võivad jääda mitmesugused jääknähud. Jääknähte esineb 26-46% kesknärvisüsteemi haaratusega haigust põdenud patsientidest. Jääknähtudeks võivad olla tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired jm. Puukentsefaliit võib 0-1,4% juhtudest lõppeda surmaga.

 

RAVI

Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse sümptomaatiliselt. Haiguse

läbipõdenud inimesel kujuneb eluaegne immuunsus.
 

DIAGNOOSIMINE

Haigus diagnoositakse kliiniliste sümptomite, anamneesi (eelnev puugihammustus) ja spetsiifiliste viirusevastaste antikehade tuvastamisega veres või seljaajuvedelikus.

PROFÜLAKTIKA
Puugihammustuse vältimine:
- kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke varakult märgata, püksisääred  topi sokkide ja/või kummikute sisse;

- kasuta putukatõrjevahendeid;

- pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist vaheta riided, käi duši all, kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka  kõrvatagused, kaenlaalused jm kehapiirkonnad.
 

ESINEMINE

Puukentsefaliidi endeemilisteks piirkondadeks Euroopas on Kesk-Euroopa (Austria, Saksamaa, Poola, Tšehhi), Balkanimaad, samuti Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa. Puukentsefaliidi endeemilised piirkonnad on viimastel aastakümnetel laienenud, võimalik, et seoses kliima soojenemisega. Nakatumist mõjutavad ka inimeste tegevused looduses ja reisimine. Viimastel aastatel on Euroopa kõrgeimad puukentsefaliidi haigestumusmäärad esinenud Eestis ja Sloveenias.

 

Haigestumine on Eestis viimase 10 aasta jooksul kõikunud, jäädes 90 haigusjuhu (2008. a) ja 272 haigusjuhu (2010. a) vahele. Eestis on haigestumus olnud kõrgem maapiirkondades – enim haigusjuhte esineb Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid puukentsefaliidi ohupiirkonnaks loetakse kogu Eestit.

 

2014. aastal registreeriti Eestis 83 puukentsefaliidi haigusjuhtu ja 1289 puukborrelioosi juhtu.
 

Allikas:
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/Puukentsef.pdf

​

​

​

Tick-borne encephalitis: A review of epidemiology, clinical characteristics, and management

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4419106/

​

Tick-borne diseases and autoimmunity: A comprehensive review.

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/29183642

​

Tick-Borne Pulmonary Disease*

http://journal.chestnet.org/article/S0012-3692(15)38177-0/pdf

​