Puukentsefaliit

LEHT POOLELI !

Puugid levitavad puukentsefaliiti ja puukborrelioosi (ehk Lyme'i tõbi).

Vaktsiin on olemas puukentsefaliidi vastu, puukborrelioosi vastu vaktsiin puudub. 

http://puugiinfo.blogspot.com.ee/2012/06/puukentsefaliit-ja-puukentsefaliidi.html

http://puugiinfo.blogspot.com.ee/

Mis haigus on puukentsefaliit?

Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Kuna haiguse edasikandjaks inimestele on viirust kandvad puugid, siis iseloomustab haigestumist geograafiline levik ja sesoonne aktiivsus. Eesti on puukentsefaliidi leviku endeemiline piirkond. Eestis levitavad puukentsefaliidi viirusi kaks puugiliiki (võsapuuk ja laanepuuk). Puugid on Eesti oludes aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini ning sellesse perioodi jääb ka enamus haigusjuhte. Puukentsefaliit võib kulgeda raskelt ning haarata kesknärvisüsteemi, mille tagajärjel võivad omakorda tekkida püsivad jääknähud.

 

Haigustekitaja

Puukentsefaliidi põhjustajaks on flaviviirus, mis kandub peamiselt edasi puukidega.

Puukentsefaliidiviirusel on kirjeldatud 3 erinevat alltüüpi.
 

NAKATUMINE

Puukentsefaliidi viiruste nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad, hirved ja muud loomad, kelle verest puugid toituvad. Loomad on viiruste kandjad, kes ise ei haigestu.Puukentsefaliidi viiruste ülekandjateks inimestele on puugid, kes verd imedes kannavad ühtlasi üle ka viirusi. Viirused võivad levida inimesele ka nakatunud looma (näiteks kitse või lehma) pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel. Haigus ei levi inimeselt inimesele, seega haige ei ole teistele nakkusohtlik.
 

SÜMPTOMID
Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi nakkushaigus mille kulg on sageli kahefaasiline.

Esimeses faasis võivad puukentsefaliiti nakatunul ilmneda 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad tavaliselt kuni nädala ning seejärel kaovad.

Teises faasis võib kolmandikul nakatunutest viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele ning põhjustada erineva raskusastmega meningiiti või meningoentsefaliiti. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne.

 

Enamus haigetest paraneb, kuid haiguse põdemise järgselt võivad jääda mitmesugused jääknähud. Jääknähte esineb 26-46% kesknärvisüsteemi haaratusega haigust põdenud patsientidest. Jääknähtudeks võivad olla tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired jm. Puukentsefaliit võib 0-1,4% juhtudest lõppeda surmaga.

 

RAVI

Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse sümptomaatiliselt. Haiguse

läbipõdenud inimesel kujuneb eluaegne immuunsus.
 

DIAGNOOSIMINE

Haigus diagnoositakse kliiniliste sümptomite, anamneesi (eelnev puugihammustus) ja spetsiifiliste viirusevastaste antikehade tuvastamisega veres või seljaajuvedelikus.


PROFÜLAKTIKA
Puugihammustuse vältimine:
- kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke varakult märgata, püksisääred  topi sokkide ja/või kummikute sisse;

- kasuta putukatõrjevahendeid;

- pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist vaheta riided, käi duši all, kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka  kõrvatagused, kaenlaalused jm kehapiirkonnad.
 

ESINEMINE

Puukentsefaliidi endeemilisteks piirkondadeks Euroopas on Kesk-Euroopa (Austria, Saksamaa, Poola, Tšehhi), Balkanimaad, samuti Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa. Puukentsefaliidi endeemilised piirkonnad on viimastel aastakümnetel laienenud, võimalik, et seoses kliima soojenemisega. Nakatumist mõjutavad ka inimeste tegevused looduses ja reisimine. Viimastel aastatel on Euroopa kõrgeimad puukentsefaliidi haigestumusmäärad esinenud Eestis ja Sloveenias.

 

Haigestumine on Eestis viimase 10 aasta jooksul kõikunud, jäädes 90 haigusjuhu (2008. a) ja 272 haigusjuhu (2010. a) vahele. Eestis on haigestumus olnud kõrgem maapiirkondades – enim haigusjuhte esineb Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid puukentsefaliidi ohupiirkonnaks loetakse kogu Eestit.

 

2014. aastal registreeriti Eestis 83 puukentsefaliidi haigusjuhtu ja 1289 puukborrelioosi juhtu.
 

Allikas:
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/Puukentsef.pdf

Tick-borne encephalitis: A review of epidemiology, clinical characteristics, and management

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4419106/

Tick-borne diseases and autoimmunity: A comprehensive review.

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/29183642

Tick-Borne Pulmonary Disease*

http://journal.chestnet.org/article/S0012-3692(15)38177-0/pdf

Tõhusus

Puukentsefaliidi inaktiveeritud vaktsiinid on olemas nii täiskasvanutele kui lastele. Lapsi vaktsineeritakse alates ühe aasta vanusest. 

 

Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas 9 kuud kuni aasta hiljem. Esimene kordussüst on vaja on vaja teha 3 aasta möödudes, järgnevad kordussüstid 5 aastaste intervallidega.

 

Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Korduvvaktsineerimisi soovitatakse teha iga kolme, kuid kindlasti viie aasta järel. 

Seega saab kolmest süstist koosnevast tsüklist ca 3-5 aastase kaitse puukentsefaliidi vastu. 

WHO raport puukentsefaliidi kohta mainib, et immuunvastus vaktsiinidele (ehk antikehad verre) tekivad 97% vaktsineeritutest. Seega ei teki 3% vaktsineeritutest mingit kaitset. 

Venemaa vaktsiinil TBE Moscow vaccine® (sisaldab formaliini ja inimalbumiini) tekib immuunvastus 91% ja vaktsiinil EnceVir® 83%. (lõpetati lastele soovitamine, sest tekitas palju reaktsioone)

http://www.who.int/immunization/sage/6_TBE_backgr_18_Mar_net_apr_2011.pdf

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3755374/

Vajalikkus

Puugivaktsiin ei kuulu Eesti riiklikusse immuniseerimiskavva. Vaktsineerimine on vabatahtlik ja tasuline.

Vaktsineerida soovitatakse puukentsefaliiti nakatumise riskirühmi, kellel on elustiilist või töölaadist sõltuvalt suurem risk kokkupuuteks puukidega, sh maapiirkondade elanikud, metsandus- ja põllumajandustöötajad, jahimehed, piirivalvurid, kaitseväelased jne.

Encepuri uuringud - https://www.has-sante.fr/portail/upload/docs/application/pdf/2011-04/encepur_ct_6457.pdf

Teiste vaktsiinide koostisosi saab vaadata selle uteadusartikli tabelist:

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3755374/

WHO dokument 

http://www.who.int/immunization/sage/6_TBE_backgr_18_Mar_net_apr_2011.pdf

Ohutus

Artiklid:

Puugivaktsiin põhjustas lapsel eluohtliku seisundi. 5 a Joonase ränk hemolüüs

http://epl.delfi.ee/news/eesti/puugivaktsiin-pohjustas-lapsel-eluohtliku-seisundi?id=50804431

INFOLEHED

Eestis kasutatakse järgmisi puugivaktsiine: TicoVac , Encepur, FSME Immun (mida meil enam ei müüda)

TicoVac: 

Eestikeelne 0,5 ml infoleht 6 lk, nov 2014       https://www.kliinik.ee/static/ravimid/PIL/PIL_1201677.pdf

Eestikeelne 0,5 ml infoleht 6 lk, sept 2017      http://ravimiregister.ravimiamet.ee/Data/PIL/PIL_1201677.pdf

Eestikeelne 0,25 ml  infoleht 6 lk, sept 2017  http://ravimiregister.ravimiamet.ee/Data/PIL/PIL_1201598.pdf

Eestikeelne 0,25 ml  Apotheka tooteinfo         https://www.apotheka.ee/ticovac-0-25ml-inj-susp-1-2mcg-0-25ml-n1-mm0071534

Ticovac sisaldab alumiiniumi  170 mcg.

P.s. Sept 2017 infolehed on erinevad! 0,25 ml infolehel on kõrvalmõjude osa vähendatud. 

Encepur children: 

Eestikeelne infoleht 5 lk                  http://ravimiregister.ravimiamet.ee/Data/PIL/PIL_1012947.pdf

Eestikeelne infoleht 6 lk                  http://ravimiregister.ravimiamet.ee/Data/SPC/SPC_1012947.pdf

Eestikeelne Apotheka tooteinfo    https://www.apotheka.ee/encepur-children-inj-susp-0-75mcg-0-25ml-n1-sustel-pmm0043487ee

Soomekeelne infoleh 8 lk               http://www.laakeinfo.fi/Medicine.aspx?m=31&i=GLAXOSMITHKLINE_ENCEPUR+LAPSET

Encepur sisaldab alumiiniumi 170-200 mcg ja formaldehüüdi.

Encepur Adults:

Eestikeelne infoleht 5 lk              http://ravimiregister.ravimiamet.ee/Data/PIL/PIL_1037461.pdf