MMR - Leetrid, mumps, punetised

Teadusuuringud on kindlaks teinud, et pärast vaktsineerimist MMR vaktsiiniga on teie lapsel statisiliselt palju suurem tõenäosus sattuda haiglaravile,  saada epileptilisi hooge, saada hilisemas elus erinevaid allergiaid selle vaktsiini tõttu. Teie lapsel on palju suurem risk saada tulevikus vähki ja südamehaigusi juhul kui te vaktsineerite. Sest teie lapse loomulikku immuunsüsteemi on ebaloomulikul teel sekkutud, mis pärsib kaitsevõimet nende haiguste osas. 

MMR vaktsiini infoleht personalile. 

Teil on õigus saada samasugune! Küsige!

  • Põhjustaja on äärmisel nakkav leetriviirus, mis levib peamiselt piisk-nakkuse teel. 

  • Leetrite peiteaeg varieerub 7-14 päeva (kuni 28 päeva) vahel. Pärast peiteaega tekib kõrge palavik (tüüpiliselt 40C), mis kestab 4-7 päeva. Kaasub väsimus, söögiisutus ning konjunktiviit, köha ja riniit. Harvem võib esienda ka tundlikkus ereda valguse suhtes, silmaümbruste turse ja lihasvalud.

  • 2-4 päeva pärast palaviku teket kujuneb välja iseloomulik lööve nahal ja limaskestadel, mis kestab 3-5 päeva. Lööve esineb sageli esmalt näol ja kaelal ning levib siis üle keha jäsemeteni.

  • Haigus kestab tüüpilisel juhul 7-10 päeva.

  • Leetrid sagedasemad tüsistused on keskkõrva- ja kopsupõletik, sinusiit, köhulahtisus, kõri ja neelupõletik (krupp). Harvem võib esineda ägeda entsefaliidi teke. Surmaga lõppevaid leetrite juhtumeid esineb tänapäeval üliharva ning muidu tervel lapsel kulgeb haigus kergelt. Leetreid põevad kergemini 1-14 aastased lapsed. 

  • Leetritel puudub tekitajatevastane ravi ning haigus paraneb aja jooksul.

  • Vaktsineerimine toimub 1 aasta ja kordusvaktsineerimine 13 aasta vanuselt koos mumpsi ja punetiste vaktsiiniga.

  • Leetrite vaktsiin tuli Eesti immuniseerimiskavva 1967 aastal

  • ESINEMISSAGEDUS Leetreid esineb tänapäeval vähe. Viimastel aastatel on aastas üksikud juhtumid või ei ole üldse. Suurim haigestumiste arv ajavahemikul 2000-2016 oli aastal 2006, mil haigestus 27 inimest erinevates vanusegruppides. Viimase 5 aasta keskmine on 2,4 juhtumit aastas terve Eesti elanikkonna kohta.

Vaata tabelithttp://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/sq/51d74347-1547-4cea-88d2-c20f4d19afb9

  • ​Rasketel sõjajärgsetel aastatel 1947-1956 suri leetritesse 5-6 last aastas. Aastatel 1957-1987 0-1 laps aastas. Alates 1988 aastast surmajuhtumeid ei ole. Seega oli leetritesse suremus minimaalne juba 10 aastat enne vaktsiini tulekut.

  • 1999.a oli 0-14 aastaste hõlmatus vaktsineerimistega 98,5 %, haigestus 12 last, neist 4 oli vaktsineeritud. Aastal 2000 haigestus 9 last, neist 6 oli vaktsineeritud (hõlmatus 98,8%). Seega haigestuvad ka vaktsineeritud lapsed. 

Allikas: Nakkus- ja parasiithaigused Eestis, Terviseamet.

LEHT POOLELI !

  • Põhjustaja mumpsiviirus, mis levib piisknakkuse teel.  Inkubatsiooniperiood kestab 11 – 25 päeva. 

  • Mumpsi iseloomustab umbes 24 tundi pärast nakatumist tekkiv palavik, peavalu ja nõrkustunne. Lisandub kõrvavalu, mis sageli mälumisel tugevneb ja kõrvasüljenäärme tugev põletik ning turse.

  • Palavik möödub maksimaalselt 7 päeva jooksul, tavaliselt enne kõrvalsüljenäärme turse alanemist. Haiguskulgu võib raskendada kaasuv kilpnäärmepõletik, mis tekib tüüpiliselt 1 nädal pärast kõrvasüljenäärme põletiku esinemist.

  • Mumps paraneb iseeneslikult nädala või paariga. Ravi on sümptomaatiline.

  • Lastel möödub haigus kergemalt ning kuni puberteedieani raskeid tüsistusi tavaliselt ei esine. Mumpsi kardetakse peamiselt just seetõttu, et tüsistusena võib  mumps tekitada viljatust. Oluline on aga teada, et lapseeas põetuna viljatust enamasti ei teki. 

  • Pärast puberteediiga on mumpsi põdemise kulg ja haiguse võimalikud tagajärjed palju raskemad.  Umbes 50% puberteedi läbinud poistest esineb orhiit ehk munandimanusepõletik (30% kahepoolne), mida iseloomustab palavik, vappekülmad, iiveldus, oksendamine ja tugev alakõhuvalu. Tüsistusena võib tekkida viljatus. Kahepoolse munandite põletiku korral tekib 2 % haigestunutest steriilsus ehk viljatus. Munandid võivad põletiku ja turse tõttu suurenenda kuni 4 korda. Naistel võib esineda munasarjade põletik, mida iseloomustavad samuti sarnansed sümptomid. Harvem võib tekkida meningiit või entsefaliit. 

  • Mumpsi vastu puudub ravi ning haigus paraneb ajaga. 

  • Kõik vanusgrupid on vastuvõtlikud, kuid eelkõige põevad seda lapsed ja noorukid. Kui ema on mumpsi põdenud, siis laps on praktiliselt kuni aasta kaitstud emalt saadud antikehade tõttu. Pärast põdemist kujuneb püsiv immuunsus. Vaktsiiniga saadud kaitse on ajutine.

  • Mumpsi vaktsiin tuli Eesti immuniseerimiskavva 1981 aastal

  • ESINEMISSAGEDUS: Vaatamata kõrgele vaktsineeritusele Eestis oli veel 2000 aastate algul mumpsi laste hulgas rohkem. Kõrgeim näitaja oli 2004 aastal 84 juhtumit 100 000 kohta 5-9 aastate hulgas. Pärast seda hakkas haigestumine langema. Viimase 5 aasta keskmine  Eestis on 0,5 haigestumist 100 000 kohta ja teisiti öelduna 6,6 juhtumit terve Eesti elanikkonna kohta aastas.

 Vaata tabelithttp://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/sq/ab79279c-1375-4539-8638-563c2b526101

  • Kui vaadata pikemat perioodi, siis võib öelda, et pärast vaktsiini tulekut on mumpsi haigestumine tunduvalt vähenenud kui võrrelda paari aastaga enne 1981 aastat.

Inimene.ee

  • Punetised on kergekujuline viiruslik lööbe ja palavikuga kulgev nakkushaigus. Haigust on kirjeldatud ka kui „kolme-päeva leetreid“, viidates sellega sarnasusele leetritega, kuid leetritest lühemale kestusele.

  • Sümptomiteks on 2-3 päeva püsiv hele punane tihedalt väiksetäpiline lööve, mis algab näolt ja levib üle keha ning väike palavik. Vanematel lastel ja täiskasvanutel võivad esineda ka külmetuse sarnased sümptomid ning suurenenud kaela- ja kuklalümfisõlmed (katsudes nagu herneterad). Ka liigesed võivad valutada, eriti noortel naistel.

  • Haigustekitaja levib inimeselt inimesele köhimise ja aevastamise käigus.

  • Umbes pooltel inimestel, kel on punetised, sümptomid puuduvad ehk siis punetised põetakse läbi ise seda teadmata. 

  • Punetised on ohtlikud rasedale, kuna viirus võib üle kanduda lootele (risk umbes 40-50% raseduse I trimestril, alaneb raseduse kestvuse suurenedes). Tekkida võivad loote kaasasündinud väärarendid, spontaanne abort või surnultsünd.

  • Kaasasündinud punetisi iseloomustab lootel esinev kurtus, silmade anatoomia anomaaliad (katarakt, väikesilmsus) ja südame defektid (kopsuarteri valendiku kitsenemine ja avatud arterioosjuha).

  • Punetiste vastu puudub otsene ravi.

  • Vaktsineerimine toimub 1 aasta ja kordusvaktsineerimine 13 aasta vanuselt koos leetrite ja mumpsi vaktsiiniga.

  • Punetiste vaktsiin tuli Eesti immuniseerimiskavva 1993 aastal

  • ESINEMISSAGEDUS: 2000 aastate algul esines punetisi päris palju. Pärast 2002 aastat on punetiste esinemissagedus järsult vähenenud ning viimase 8 aasta jooksul on olnud vaid 3 juhtumit.

Vaata tabelithttp://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/sq/65c7638c-34af-450b-b7c8-2f75bba971e9

  • Pikema perioodi vaates on näha kuidas punetistesse nakatumine hüppeliselt suureneb vahetult pärast vaktsiini kasutuselevõttu 93 aastal. Tundub, et sellise hüppe põhjuseks on just vaktsiin. 

Andmed on võetud Terviseameti statistikaraamatutest "Nakkus ja parasiithaigused Eestis".

Harvardi immunoloogia doktor Tetyana Obukhanych PhD sõnul ei avalda MMR vaktsiin karjaimmuunsusele mingit mõju, vaktsiin nakkuse levikut ei takista ja avalikku ruumi ohutumaks ei tee.  

Leetrid 

Leetreid uurivad teadlased on ammu teadlikud nn "leetrite paradoksist". Paradoks sõnastati Polandi poolt 1994 ja see seisneb selles, et kui populatsioon saab suures osas vaktsineeritud, siis leetrid muutuvad vaktsineeritud inimeste haiguseks.  Vt. sellekohast uurimustööd 1994 .

Edaspidine Polandi uurimistöö 1998 aastal selgitas välja, et need kellel ei teki immunvastust pärast esimest vaktsineerimist, muutuvad 2-5 aasta pärast aldiks leetrite nakkusele ja seda vaatamata sellele, et kõik vaktsiinid on tehtud. Sama uuring selgitas, et revaktsineerimine ei korrigeeri madalat immuunvastust, sest see on inimese immuno-geneetiline omadus. 2007 aasta uurimustöö selgitas välja, et selliseid madala immuunvastusega lapsi on USA-s 4,7%. Vt uurimust

Quebeci, Kanada ja Hiina uuringud näitavad, et leetrite puhangud toimuvad ka väga kõrge vaktsineerimise protsendi juures (95-97% ja isegi 99% juures). See on võimalik seetõttu, et vaktsiini mõju kaob ajapikku ning vaktsiin ei anna sellist eluaegset kaitset, mille saab haiguse läbipõdemisega. vt uurimistöid siit ja siit

Neist esimeses uurimustöös on dokumenteeritud, et vaktsineeritud inimesed, kes haigestuvad leetritesse on nakkusohtlikud ja 2011 aasta haiguspuhangud Quebec, Kanadas ja New Yorgis toimusid vaktsineeritud inimeste hulgas. 

Kuni 1 a imikud, kellel leetrite põdemine kulgeb raskemalt, haigestusid vaktsineerimise-eelsel ajal väga harva leetritesse.  Põhjuseks asjaolu, et loomuliku immuunsusega ema, kes on haiguse loomulikult läbi põdenud, kaitseb oma rinnapiimaga ka last. Vaktsineeritud emade rinnapiim last enam ei kaitse ning tulemuseks on suurem imikute haigestumine.  

Uuringud näitavad, et leetritesse haigestuvad vaid need, kelle A vitamiini tase on madal. Seega saab leetritesse haigestumist ennetada A vitamiini tagamisega oma menüüs või toidulisandiga. 

 

Haigestumise korral aitab A vitamiin põdeda kergemalt ning hoida ära leetrite tüsistusi (nagu kopsupõletik).

Seega ei ole vaktsineerimiseks otsest vajadust, kuna alternatiiv on olemas ning haigus ei ole tänapäeval tervele lapsele ohtlik.

Terviseameti andmed:

Aastal 2005 haigestus leetritesse 2 inimest, neist 1 (50%) oli vaktsineeritud  

Aastal 2006 haigestus leetritesse 27 inimest, neist 5 (60%) olid vaktsineeritud, 2 andmed puudusid

Aastal 2007 haigestus leetritesse 1 inimest (2a tüdruk), kes oli (100%) vaktsineeritud

Aastal 2011 haigestus leetritesse 7 inimest, neist 1 (14,3%) vaktsineeritud, 3 andmed puuduvad

Aastal 2012 haigestus leetritesse 4 inimest, neist 1 (25%) vaktsineeritud, 2 andmed puuduvad

Aastal 2013 haigestus leetritesse 2 last, kes olid vaktsineerimata

Aastal 2015 haigestus leetritesse 4 inimest, kelle kohta vaktsineerituse andmed puuduvad

Aastal 2016 haigestus leetritesse 2 inimest, kelle kohta vaktsineerituse andmed puuduvad

Aastal 2017 haigestus leetritesse 1 naine, kes oli lapsepõlves vaktsineeritud 

UURIMISTÖÖ: 2015 a Kalifornia leetriepideemia ajal leiti CDC laborites, et 37% leetritest olid tingitud MMR vaktsiinist. 194st uuritud leetrihaigest tuvastati 73-l vaktsiinis sisalduv tüvi, mitte looduslik. 

Rapid Identification of Measles Virus Vaccine Genotype by Real-Time PCR / Jourmal of Microbiology

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5328441/?

UURIMISTÖÖ:  10 aastat pärast vaktsineerimist on antikehad leetrite vastu olemas vaid 25%-l vaktsineeritutest.

Persistence of measles antibodies after 2 doses of measles vaccine in a postelimination environment.

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17339511

UURIMISTÖÖ: Leetrid saavad levida täielikult vaktsineeritud inimestelt teistele täielikult vaktsineeritud inimestele

Outbreak of measles among persons with prior evidence of immunity, New York City, 2011.

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24585562

UURIMISTÖÖ: Leetritesse haigestuvad rohkem lapsed kellel on A vitamiini puudus. A vitamiini manustamine haigestunud lastel (alla 2 a) aitab ära hoida tüsistusi ja surmajuhtumeid.

Vitamin A for treating measles in children.

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/11869601

UURIMISTÖÖ: Leetrite viirusel on vähivastane toime.

Engineered measles virus as a novel oncolytic therapy against prostate cancer.

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18973133

UURIMISTÖÖ: Leetritesse haigestusid vaid need lapsed, kelle A- vitamiini tase oli madal.

Vitamin A Levels and Severity of Measles

https://jamanetwork.com/journals/jamapediatrics/article-abstract/516043

UURIMISTÖÖ: A-vitamiin on tõhus leetrite korral. Megadoosid hoiavad ära leetrite tüsistusi.

Vitamin A for treating measles in children

https://www.cochranelibrary.com/cdsr/doi/10.1002/14651858.CD001479.pub3/full

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12521271

UURIMISTÖÖ: Kõik tõsiseid leetreid põdevad lapsed peaksid saama A-vitamiini, olenemata sellest kas neil on vitamiini puudus.

A Randomized, Controlled Trial of Vitamin A in Children with Severe Measles

https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJM199007193230304

UURIMISTÖÖ: Oluline osa leetrite vastu vaktsineeritutest ei oma veres piisavalt leetrite vastu kaitsvaid IgG tiitreid 10 aastat hiljem. Nelja aasta jooksul ei tekkinud mingit immuunvastust 15%-l vaktsineeritutest, kes olid vaktsiini saanud kaks korda.

Long-term immunogenicity of Measles vaccine: an Italian retrospective cohort study (2019)

Bianchi FPStefanizzi PDe Nitto SLarocca AMVGerminario CTafuri S1

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/31580436

Mumps

Lapseeas põetud mumps on kerge kuluga. Täiskasvanuna mumpsi põdemine on aga märksa raskem ning tüsistusena võib tekitada meestel viljatust. Lapseeas põetud mumps reeglina viljatust ei tekita. Seega - mida varem mumpsi põdeda, seda ohutum see on.

 

Kui lapseeas vaktsineerida, siis loodetud vaktsiini kaitse kaob ajapikku ning täiskasvanutel ei ole enam vaktsiinist kaitset.  Kui lapsena mumpsi ära ei põeta, siis poistel, kui vaktsiin oleks tõhus ja ilma kõrvalmõjudeta (kuid mis kahjuks pole nii), oleks vaktsiini tegemine enne puberteediiga õigustatud.

 

Samal ajal aga ei saa tähelepanuta jätta, et suur osa mumpsi nakatunutest on vaktsineeritud:

2005 Mumpsi haigestunutest 72,4% olid vaktsineeritud (kokku 29 juhtu)

2006 Mumpsi haigestunutest 76,5% olid vaktsineeritud (kokku 17 juhtu)

2007 Mumpsi haigestunutest 77,8% olid vaktsineeritud (kokku 18 juhtu)

2008 Mumpsi haigestunutest 78,6% olid vaktsineeritud (kokku 14 juhtu)

2009 Mumpsi haigestunutest 63,6% olid vaktsineeritud (kokku 11 juhtu)

2010 Mumpsi haigestunutest 46,2% olid vaktsineeritud, vaktsineerimata 23,1% ning tekkis uus andmerida "vaktsineerimisstaatus ei ole teada" 30,8% (kokku 13 juhtu)

2011 Mumpsi haigestunutest 62,5% olid vaktsineeritud, 12.5% vaktsineerimata ning vaktsineerimisstaatus ei ole teada 25% (kokku 8 juhtu)

2012 Mumpsi haigestunutest 75% olid vaktsineeritud (kokku 4 juhtu)

2013 Mumpsi haigestunutest 66,7% olid vaktsineeritud, andmed puudusid ühel haigel (kokku 12 juhtu)

2014 Mumpsi haigestunutest 10% olid vaktsineeritud, andmed puudusid 9 haigel (kokku 10 juhtu)

2015 Mumpsi haigestunutest 1 oli vaktsineerimata, andmed puudusid 2 haigel (kokku 3 juhtu)

2016 Mumpsi haigestunutest 50% olid vaktsineeritud, andmed puudusid 2 haigel (kokku 4 juhtu)

Allikas: Terviseamet 

Kui vaadata pikka perioodi, siis võib öelda, et pärast vaktsiini kasutuselevõttu on mumpsi haigestumine oluliselt vähenenud. Samas aga tundub, et vaktsiin on tänaseks oma tõhususe kaotanud ning suur osa haigestunutest on vaktsineeritud. 

UURIMISTÖÖ: Mitmed uurimused haiguspuhangute kohta kinnitavad, et mumpsi vaktsiin on ebaõnnestunud ja see ei kaitse haiguse vastu. Haiguspuhangutes on enamasti kõik haigestunud vaktsineeritud

http://jvi.asm.org/content/86/1/615.full

http://www.jwatch.org/na43091/2017/01/04/mumps-outbreak-vaccinated-population

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/1861205

UURIMISTÖÖ: Vaktsiini tõhusus kadunud ja mumps on naasenud USA-sse

2018 / Vaccine waning and mumps re-emergence in the United States 

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5899613/

UURIMISTÖÖ: Mumps on tulnud tagasi, isegi vaktsineeritute hulgas

https://www.nytimes.com/2017/11/06/well/family/mumps-makes-a-comeback-even-among-the-vaccinated.html 

KOHTUASI RAVIMIFIRMA VASTU:

Kaks endist Merck töötajat/teadlast andsid 2010 aastal Merck ravimifirma kohtusse süüdistades firmat mumpsi vaktsiini tõhususnäitajate manipuleerimises, et hoida oma MMR vaktsiini patenti. Hageja ütleb, et teda survestati osalema pettuses ja varjamises ning et USA on maksnud miljoneid dollareid ebatõhusa vaktsiini eest.

Süüdistuses seisab, et Merck vaatles mumpsi tõhusust vaktsiinis sisalduva tüve osas, mitte looduslikult leviva tüve osas (mis on väga inetu trikk), et lisati jänese antikehasid tulemuste ilustamiseks, et ei kasutatud korrektset platseebogruppi, et tulemused võeti kokku alles pärast 45% tulemuste väljaarvamist ja et hagejat üritati ära osta ja teda ähvardati.

Kohtuasi on tänaseks kestnud 8 aastat.

Kohtudokumente ja hagiavaldust saab lugeda siit:

http://probeinternational.org/library/wp-content/uploads/2014/09/chatom-v-merck.pdf 

Kohtuasja selgitav artikkel:

http://currenthealthscenario.blogspot.com.ee/2012/06/merck-sued-for-false-certification-of.html

Harvardi Ülikooli ühiselamu mumpsi puhangud on toimunud 100% vaktsineeritud üliõpilaste hulgas. 

2018 / Mumps Returns to Harvard Yet Again, Per Health Services Director

https://www.thecrimson.com/article/2018/11/7/mumps-return-november-ahead-harvard-yale/

2016 / How 40 Harvard Students Got The Mumps—Despite Being Vaccinated

https://www.self.com/story/how-40-harvard-students-got-the-mumps-despite-being-vaccinated

Mumpsi puhang Iowa Ülikooli vaktsineeritud tudengite hulgas 2016

Mumps Outbreak in a Highly Vaccinated University-Affiliated Setting Before and After a Measles-Mumps-Rubella Vaccination Campaign-Iowa, July 2015-May 2016.

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/29020324

Kui te panete guuglisse otsingusõnad " university mumps outbreak", tuleb sarnaseid puhanguid erinevates ülikooli ühikates välja väga palju.

 

Richmondi ülikooli mumpsi puhang 2013 a toimus 100% vaktsineeritute hulgas.

LOYOLA ülikooli mumpsi puhang 2013 a toimus 100% vaktsineeritute hulgas.

Fordham ülikooli mumpsi puhang 2013 a toimus 100% vaktsineeritute hulgas.

 

Varasemate aastate artiklites tunnistatakse, et haigestunud on olnud vaktsineeritud. Uuemad artiklid reeglina ei maini, kas nakatunud olid vaktsineeritud või mitte. Need propagandamaigulised artiklid ajavad vaktsiini halva tõhususe vaktsineerimisvastaste süüks.  

Seega võib öelda, et tänane vaktsiin on mumpsi eest kaitsmisel ebatõhus.

Punetised

MMR vaktsiin võeti kasutusele Eestis 1993 aasta algusest

Ülalolevast tabelist näeme, millise hüppe tegi punetistesse haigestumine vahetult pärast MMR vaktsiini kasutuselevõttu. Seega pole välistatud, et te saate punetised just vaktsiinist. 

Punetised on üldiselt kerge haigus, mis möödub 3 päevaga. Punetised on ohtlikud vaid rasedatele naistele, sest loode võib kahjustuda. Kindlasti ei tohi vaktsiini teha rasedatele ja imetavatele emadele. 

Punetiste vaktsiini tegemine meestele ja poistele ei oma mingit terapeutilist väärtust. Haigus on kerge ning ei ole meestele ohtlik üheski vanuses.

Punetiste esinemissagedus võrreldes 2000-date algusega on suurelt kukkunud. Viimastel aastatel on vaid üksikud haigestumised, kellest 25-70% on vaktsineeritud. Seega ei saa vaktsiini efektiivuses sugugi kindel olla.

Vaktiini tõhusust saame vaadata Terviseameti andmetest

Aastal 2003 haigestus punetistesse 48 inimest, neist 12 (25 % ) olid vaktsineeritud

Aastal 2004 haigestus punetistesse 24 inimest, neist 12 (54,5%) olid vaktsineeritud

Aastal 2005 haigestus punetistesse 6 inimest, neist 2 (33,3) olid vaktsineeritud, 1 polnud teada 

Aastal 2006 haigestus punetistesse 5 inimest, neist 3 (60%) olid vaktsineeritud

Aastal 2007 haigestus punetistesse 10 inimest, neist 7 (70%) olid vaktsineeritud

Aastal 2008 haigestus punetistesse 4 inimest, neist 2 (50%) olid vaktsineeritud

Kuna vaktsiini tõhusus aja jooksul hääbub ning haigus pole lastele raske, siis on mõistlikum punetised läbi põdeda. Saab eluaegse immuunsuse ning puudub vaktsiini kõrvaltoimete risk. 

UURIMISTÖÖ: 69% rinnaga imetavatest naistest imbub punetiste viirus rinnapiima. Vaktsineerida ei tohi imetavaid naisi.

Effect of immunization against rubella on lactation products. I. Development and characterization of specific immunologic reactivity in breast milk.

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7077089

UURIMISTÖÖ: Rasedate vaktsineerimine punetiste vastu võib kaasa tuua loote nakatumise punetistega.

Rubella

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/773881

 

UURIMISTÖÖ: Rasedate vaktsineerimine punetiste vastu võib kaasa tuua loote väärarenguid.  Vaktsineerida ei tohi rasedaid.

Fetal risk associated with rubella vaccine.

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7265443

UURIMISTÖÖ: Leiti tõendeid põhjusliku seose kohta RA 27/3 punetiste vaktsiini tüve ja kroonilise artriidi vahel, mis kestab vähemalt 1 a.

1. Chronic arthritis after rubella vaccination.

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/1520764

2. A one year followup of chronic arthritis following rubella and hepatitis B vaccination based upon analysis of the Vaccine Adverse Events Reporting System (VAERS) database.

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12508767

3. Postpartum rubella immunization: association with development of prolonged arthritis, neurological sequelae, and chronic rubella viremia

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/4031558

UURIMISTÖÖD:

MMR-ga vaktsineeritud Luksemburgi uurimisaluste veri suudab oluliselt vähem võidelda viiruste vastu kui loomuliku immuunsusega Nigeeria uurimisaluste oma. Töös võrreldi loomuliku immuunsusega ja vaktsineeritud immuunsusega inimeste verd.

Resistance of recent measles virus wild-type isolates to antibody-mediated neutralization by vaccinees with antibody.

Klingele MHartter HKAdu FAmmerlaan WIkusika WMuller CP. 2000

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed?term=10935994

MMR vaktsiini tegemiseks kasutatakse aborteeritud looteid.

Vaccines, biotechnology and their connection with induced abortion

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18611078

Lapsepõlves leetrite ja mumpsi põdemine kaitseb surmavate infarktide ja insultide eest täiskasvanueas. Uuriti üle 100 000 uurimisaluse vanuses 40-79

Association of measles and mumps with cardiovascular disease: The Japan Collaborative Cohort (JACC) study.

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26122188

Mumps on haigus, mille peaks ära põdema enne puberteediiga, et vältida tõsiseid tüsistusi (nagu viljatust) hiljem. 

Leetreid on ohutum ennetada A vitamiiniga või eluaegse immuunsuse saamiseks läbi põdeda

Punetised on kerge haigus (va rasedatele).

Punetised on ohutum läbi lõdeda - saades eluaegse immuunsuse

MMR vaktsiin ei ole tõhus  

Lapseeas haiguste läbipõdemine on ohutum kui vaktsiini tegemine

INFOLEHED

Eestis kasutatakse kahte vaktsiini: M-M-RVAXPRO ja PRIORIX.

M-M-RVAXPRO 

a) Eestikeelne infoleht on 59 lk.

b) Inglisekeelne infoleht 6 lk, mis toob täpsemalt välja vaktsiini koostise.

 

PRIORIX 

a) Eestikeelne infoleht 11 lk 

b) Eestikeelne infoleht siin 18 lk

c) Eestikeelne infoleht 37 lk  , pluss teaduslikud järeldused 11 lk

d) Euroopa Ravimiameti ravimi omaduste kokkuvõte 10 lk eesti keeles

e) Ingiskeelne GSK Kanada infoleht 23 lk on siin.

f) Ingliskeelne Austraalia infoleht 14 lk

Terve hulk teadustöid toob välja järgmiste kõrvalmõjude esinemise MMR vaktsiini järgselt:

- Neuroloogilised kahjustused

- Tõsised verehaigused

- Sensoorsed kahjustused (sh silmahaigused ja kuulmiskaotus)

- Immuunsüsteemi kahjustused

- Soolestiku haigused

- Tõsised allergilised reaktsioonid

- Atüüpilised leetrid

TEADUSTÖÖD:

CDC-lt väljanõutud MMR vaktsiini litsentseerimise andmed ohutusuuringute kohta näitavad alarmeerivaid numbreid. Uurimisaluseid oli vaid 199 last. Vaktsineerimata platseebot ei olnud, võrreldi vaktsiine omavahel. 55% uurimisalustest said ülemiste hingamisteede haigusi  ja 40% soolestiku probleeme. 11% said leetritesarnase lööbe (ehk  said leetrid). 

https://www.youtube.com/watch?v=lwn7-DwhxKs

Vaata HighWire 5.04.2019 tutvustust nende andmete kohta (inglise keeles, 20 min):

TEADUSTÖÖ: Cochrane autorite järeldus MMR ohutusuuringute kohta: MMR-i vaktsiiniuuringute ülesehitus ja ohutusandmete raporteerimine, nii enne kui ka pärast turule tulekut, on suures osas ebapiisavad. Tõendeid MMR vaktsiini soovimatute kõrvalmõjude kohta ei saa välja võtta vaktsiini rolli hindamisel haiguste ennetamisel. 

Vaccines for measles, mumps and rubella in children http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/14651858.CD004407.pub3/full

Juhtumiuuringu järeldus: mumpsi vaktsiin on seotud kroonilise ensefaliidiga (ehk ajupõletikuga)

https://link.springer.com/article/10.1007/s00401-016-1629-y

Kuula Dr. Suzanne Humphries loengut LEETRITE kohta

(inglise keeles, 1,5 tundi)

Unique visitors