Kas geneetika või vaktsiini kõrvalmõju?

Vaata Dr.Bruce Liptoni 45 min humoorikat ja põnevat  loengut (inglise keeles), milles ta lükkab ümber väite, et geenid kontrollivad indiviidi elu. 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Erinevate haiguste põhjuste otsimisel püstitati aastaid tagasi hüpotees, et meie haiguste põhjuseks võivad olla meie geenid ja DNA. Vaatamata sellele, et seda ei ole siiani keegi suutnud teaduslikult tõestada, on hüpotees, et "me oleme biokeemilised masinad, mida juhivad geenid", meditsiiniringkonnas väga levinud. 

 

Dr. Lipton viis läbi uurimistöö, milles eemaldas rakult tuuma (ehk kõik geenid ja DNA), ja oma imestuseks leidis ta, et rakkudel polnud küll võimet paljuneda, kuid nad toimetasid ja elasid edasi ning DNA puudumine ei takistanud rakkude tegevust. Oma järgmises töös leidis ta, et rakud tegutsevad omavahel suheldes keskkonnategurite (signaalide) mõjul. Väliskeskkonnast saadavate signaalide mõjul lülituvad geenid sisse ja välja.

Ta pani ühe tüviraku kasvama ja pani need identse DNA-ga tüvirakud erinevasse keskkonda. Täpselt samasuguse DNA ja geenidega rakud käitusid erinevalt vastavalt keskkonnast saadud signaalile. 

 

Dr. Bruce Lipton on absoluutselt veendunud, et geenid ei kontrolli bioloogiat ja haigusi ei põhjusta. Ta usub, et haiguse avaldumiseks on vaja teatud mõjutust või signaali keskkonnast.  Kahjuks ei olnud võimalik tema loengus kirjeldatud põnevaid uurimistöid leida, et viidet panna. 

Vaata veel ühte Bruce Liptoni loengut, mis on saanud eestikeelsed subtiitrid heade inimeste poolt: ta räägib siin kuidas praegune geeniteooria teeb meid jõuetuks ning kuidas uskumused moodustavad osa sellest keskkonnast, kust geen oma impulsid saab.

 

Bruce Liptoni raamat "Uskumused ja bioloogia" on tõlgitud eesti keelde ja see ilmus 2009.

KÄITUMUSLIK EPIGENEETIKA on teadusharu, mis uurib keskkonnamõjude, inimese käitumise ja tajumise mõju DNA-le geene sisse ja välja lülitada. Teadusharu tegeleb selliste geneetiliste ja keskkondlike toimeradade identifitseerimisega, mille kaudu oleks võimalik hoida ära ja/või ravida erinevaid häireid.

RAAMAT samal teemal:

Epigeneetika: Haiguste leviku geneetilise teooria surm

Epigenetics: The Death of the Genetic Theory of Disease Transmission, 2014

Autorid - Joel D. Wallach D.V.M,‎ Ma Lan M.D.,‎ Gerhard N. Schrauzer Ph.D. 

TEADUSTÖÖ

Mõjutused DNA-le on eriti suured ja kauakestvad kui välistegurid on aset leidnud vara elu alguses. Tegemist on ülevaatliku tööga olemasolevatest teadustöödest, mis käsitlevad välissignaalide võimet meie DNA-d muuta. 

Epigenetic mechanisms in the development of behavior: advances, challenges, and future promises of a new field

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4080409/

Sa võid nüüd küsida, et miks sellest üldse rääkida? Aga sellepärast, et kui laps on saanud vaktsiinikahjustuse ja te küsite oma arstilt, et mis võib olla lapse haiguse põhjus, siis enamasti saate te vastuseks, et süüdi on geenid. Laps on mürke täis ja tema immuunsüsteem on sassi paisatud, kuid arst süüdistab haigustes geene.  Epigeneetika lükkab sellise arvamuse kindlalt ümber.

 

Tõenäoliselt avalduvad vaktsiinikahjustused terve rea kindlate välistegurite - keemiliste ja füüsiliste traumade - kuhjumisel, milles geenide roll eelsoodumusena on vaid 10%.

 

Geenid üksi ei saa meid haigeks teha. Väliskeskkonna signaalid lülitavad geene sisse ja välja ning muudavad DNA-d. Mida varem DNA-d muutev signaal meid elu alguses mõjutab, seda sügavam ja pikaaegsem on selle mõju. Seetõttu tuleb mürgised ained lastest eemal hoida.

Haigustes ei ole süüdi geenid vaid väliskeskkonna signaalid

Me oleme ise oma elu loojad, mitte geneetilised masinad

Vaktsiinidel on võime haiguste geene sisse lülitada

EPIGENEETILINE MODULATSIOON

 

Vaktsiinid tekitavad meie DNA-s epigeneetilise modulatsiooni. Üks vaktsiin võib sisse või välja lülitada kümneid ja sadu geene.

Dr Susan Humphries loeng 2015 Oslos, 1. osa: "Vaktsiinide mõju eluks ajaks" (Inglise keeles).

Alates loengu 52 minutist räägib doktor epigeneetilisest modulatsioonist, kus ta annab viited ja kirjeldab teadustöid, mis tõendavad, et vaktsiinid lülitavad sisse terve hulga haiguste geene.

Dr Susan Humphries loeng 2015 Oslos, 2. osa: "Vaktsiinide mõju eluks ajaks" (Inglise keeles)

kirjeldab kuidas rinnapiima asendaja ehk nn pudelitoit muudab beebi immuunsüsteemi nõrgemaks. Ta räägib uurimistöödest, mis näitavad meile, et kõige nõrgema immuunsüsteemiga lapsed on vaktsineeritud pudelitoidul olevad lapsed.

Vaktsiinid toimivad geenidele väliskeskkonna signaalidena ning lülitavad sisse terve hulga haiguste geene

Kõige nõrgem immuunsüsteem on vaktsineeritud pudelitoidul kasvanud lastel

Unique visitors