top of page

Karjaimmuunsus

Ühiskonnas on alati inimesi, kellel vaktsineerimine ei tekita verre antikehi (ei teki immuunvastust). Neid arvatakse olevat 2-10% rahvastikust. 2007 aasta uurimustöö kohaselt on näiteks leetrite vaktsiinile madala immuunvastusega lapsi USA-s 4,9% ning nende arv aja kulgedes suureneb. Vt uurimust.

Mitte ükski vaktsiin ei anna eluaegset kaitset, mida annab tavaliselt haiguse läbipõdemine. Vaktsiini kaitse kestab 1-15 aastat olenevalt vaktsiinist. Alumiiniumil baseeruvate vaktsiinide kaitse kestvus on hinnanguliselt 10 aastat. Läkaköha vaktsiinil 3 aastat, rotavaktsiinil vaid 1 aasta.

Viirustel ja nakkushaigustel on komme muteeruda, mistõttu üks vaktsiin toimib ca 20 aastat enne kui on vaja uut. Viirused muteeruvad ja tekivad uued haiguste tüved, mis on pahatihti raskema kuluga ja nakkavamad kui esialgsed haigused. Seega ei ole võimalik ühe vaktsiiniga pikaajalist kaitset saavutada.

 

Karjaimmuunsuse all peetakse silmas mõtet, et kui ühiskonnast enamus on vaktsineeritud, siis haigus levida ei saa. Kuna aga karjaimmuunsusel pole midagi pistmist vaktsineerimisega, sest karjaimmuunsus vajab loomulikku haiguse läbipõdemist lapseeas, et kaitsta teisi vanusegruppe, siis vaktsineerimisel põhinev karjaimmuunsuse konseptsioon baseerub läbinisti valel alusel. Tegemist on fantaasiaga. 

Vaata Intervjuud Dr. Barbara Loe Fisheriga, kes karjaimmuunsuse põhjalikult lahti seletab (eestikeelsed subtiitrid, kestab 43 min):

Mida arvab Dr Suzanne Humphries karjaimmuunsusest

(inglise keeles, kestab 24 min):

bottom of page