Ei ole olemas täiesti ohutuid vaktsiine

Nii nagu iga ravimiga, on ka igal vaktsiinil omad kõrvalmõjud ja ohud. Kõige halvemad kõrvalmõjud, mis juhtuda võivad on surm, invaliidistumine või ajukahjustus. Kõige kergem kõrvalmõju on süstekoha punetus või sügelus. Siia vahele jääb terve hulk erineva raskusastmega kõrvalmõjusid. Seetõttu võib öelda, et vaktsineerimine on sageli nagu vene rulett palju ohtlikumate kõrval-mõjudega kui haigus, mille vastu vaktsineeritakse. 

Vaktsiinikahjustus ei pruugi paljudel inimestel kohe näha olla, sest probleemid immuunsüsteemi, toksili-suse või ajutegevusega  ei hakka kohe silma.

 

Seepärast on oluline vaadata uuringuid vaktsiinide pikaajaliste mõjude kohta, kui neid on. Sageli jõuab vaktsiin turule lühiajaliste uuringutega, mis on ravimifirma enda poolt läbi viidud ning need ei anna vastuseid pikaajaliste mõjude kohta.

On levinud arvamus, et "kõrvalmõjusid jah esineb, kuid need on väga harvad". Enamasti räägitakse teile, et "raskeid vaktsiinikahjustusi esineb vaid üks miljonist" või isegi "üks kümnest miljonist". On kummaline kuidas selline teadmine on ka arstide hulgas laialt levinud ja mida tõsimeeli räägitakse ka patsientidele, kuid mis ei vasta absoluutselt tõele. Pruugib lugeda vaid vaktsiinide infolehti ning aru saada, et raske kõrvalmõju üks miljonist on täielik müüt. Näiteks on HPV vaktsiinil infolehe kohaselt raskeid kõrvalmõjusid 2,5 %, mis on 25 inimest tuhandest. Müüt üks miljonist tekitab aga olukorra, kus patsiendid ei hakkagi teemat ise uurima.

 

Kanadas 2011 aastal tehtud uuring näitab, et vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei ole vaktsiini kõrvalmõjud sugugi harvad. 1 laps 168 hulgast (0,6%) kasutab erakorralise meditsiini osakonda pärast ühe aastase vaktsiinide saamist. 1 laps 730 hulgast (0,14%) kasutab erakorralise meditsiini osakonda pärast 1,5 aastase vaktsiinide saamist.

 

Kuivõrd kõrvalmõjude risk, mis vajavad kiirabi, on niivõrd suur, siis on iga lapsevanema valida, kas võtta sellist riski või mitte.

Teine levinud arvamus, mis on meditsiiniringkondades omaks võetud, on, et "kõrvalmõjude ohvrid on üldistes huvides vajalikud, et hoida ära hulle nakkushaigusi". Ilmnenud raskeid kõrvalmõjusid vaadeldakse kui väikese hulga laste ohverdamist suure eesmärgi nimel ja seda peetakse absoluutselt vajalikuks.

 

Samas kui see ohver on just sinu laps, kes on jäänud ratastooli, jäänud pimedaks või muutnud juurviljaks, siis on väga raske selle väitega nõus olla. Ja siis on hilja arutleda, et võib-olla oleks olnud parem riskida haiguse läbi põdemisega, mis on tänapäeval ravitav.

Vaktsiini saama minnes ei ole me tavaliselt informeeritud vaktsiini pikaajalistest mõjudest ja tegelikest ohtudest. Selleteemalised uuringud on küll olemas, kuid nende tulemustega ei ole ei arstid ega lapsevanemad enamasti kursis. Isegi kui lapsel ei teki kohest reaktsiooni vaktsiinile, siis võib tema tervis siiski olla edaspidi nõrgem või kahjustatud, kuid me ei tea seda.

 

Kui hiljem juhtub laps jääma vaktsiini poolt tekitatud haigusesse, siis meditsiinitöötajad ütlevad, et see on puhas juhus ja et sinu laps ongi nii haige, mille põhjust ei teata. Ja sa ei saa ka vastu vaielda, sest sa ei tea, milline oleks lapse tervis, kui sa vaktsiine poleks teinud.

 

Samal aja on olemas terve rida uuringuid vaktsineerimise ja levinud krooniliste haigusseisundite seostest. Samuti näitavad seda võrdlevad uuringud vaktsineeritud ja vaktsineerimata laste tervise kohta.

Uuri kuidas ära tunda vaktsiini poolt tekitatud ajutegevuse häireid?

Küsimusele "Kas vaktsiinid on ohutud?" vastab 12 aastat laste erakorralise meditsiini osakonda juhtinud arst dr. Sherry Tenpenny (eesti subtiirid):

Vaktsineerimine on nagu vene rulett ohtlike kõrvalmõjudega
VAXXED liikumine

Vaktsiinikahjustusi saanud lastevanemate algatusel avaldati 2016 aastal film nimega "Vaxxed - kinnimätsimisest katastroofini"

Sellest filmist sai alguse Vaxxed liikumine, mille tegijad sõidavad bussiga ringi ning intervjueerivad lapsevanemaid, kelle lapsed on saanud vaktsiinikahjustusi. Videod lastevanemate tunnistustega on keskmiselt 15-20 minutit pikad, milles kirjeldatakse sündmuste kulgu ja vaktsiinikahjustuste laadi ja ulatust. Kui oskad inglise keelt, siis vaata mõned videod teiste lastevanemate kogemustest Vaxxed YouTube kanalilt.

 

3.07.2017 seisuga on nad kogunud 6639 tunnistust vaktsiinikahjustusest ning enamasti kõik on tõsised. Neid lugusid kuulates näeme, et jutustajate lugu on väga sarnane ja et enamasti ei jõua need lood ametliku käsitlemiseni. 

 

Kui laps kaotab oma kõne, ärksuse ja silmside vahetult pärast vaktsiini saamist ja tekivad ilmselged ajukahjustuse tunnused, siis ütleb arst tavaliselt, et see on juhus ja et sel pole vaktsiiniga midagi pistmist. Seetõttu ei jõua need juhtumid ametlikku statistikasse ning kõrvaltoime teatist ei tehta. Samal ajal on aga just kõrvaltoime teatised ainuke viis kuidas see info jõuaks ametnike ja poliitikute vaatevälja.  


Kuula all lastevanemate tunnistust juhtumist (eestikeelsete subtiitritega), kus igati tervetest ja normaalselt arenenud kolmikutest kõik kolm muutuvad vaktsiini saamise päeva õhtuks nagu pimedaks ja kurdiks ning muutuvad üleöö autistiks. Kuna vanemad keeldusid edasistest vaktsiinidest, siis viskas nende perearst nad oma praksisest välja.

 

Ka see juhtum ei leidnud ametlikku käsitlemist kuigi statistiliselt on täiesti võimatu, et kolm last korraga saaksid autismi ühel ja samal päeval "geneetilistel põhjustel". 
 

Eestis meil ametlikult ei ole ei vaktsiinikahjustusi, ei ravimite kõrvalmõjusid ega ravivigu. Kui see peaks juhtuma, siis on inimene oma murega täiesti üksi ning kogeb vaenulikku ja raudset seina kui püüab oma juhtumit ametlikult ajada.

 

VAXXED liikumine aitab teadvustada vaktsiinikahjustuste laadi ja ulatust
Vaktsiinid võivad põhjustada tõsiseid kõrvalmõjusid

Vaata lühidokfilmi "Kaitse ennast" HPV vaktsiini kõrvalmõjudest (eestikeelsed subtiitrid, kestab 15 min).

Vaktsiinid võivad põhjustada eluaegset invaliidistumist või isegi surma
Peavoolumeditsiin ei taha tunnistada tõsiste kõrvalmõjude olemasolu ning kahjustatud laste vanemaid püütakse näidata rumalatena või sildistatakse "trollideks"

Vaktsiinikahjustustega laste vanemad hakkavad tavaliselt otsima oma küsimustele vastuseid ja vaktsiinide kohta uuritakse/loetakse väga palju. Teinekord rohkemgi kui tavaarst või otsuseid ettevalmistav ametnik.

Vaata huvitavat vaktsiinidebatti paljulugenud lapsevanema, holistilise arsti ja peavoolu arstide vahel vaktsiinide teemal. Saade oli eetris Hawaii PBS telekanalis 2015 aastal ning seda ei lastud kunagi uuesti eetrisse. Saade kujutab endast ausat ja tasakaalustatud vaktsiinidebatti kahe pooldaja ja kahe vastase vahel (saade on inglise keeles, kestab 56 min).

Tänases Eestis on ajakirjanikele antud korraldus igasuguste vakstiinivastaste argumentide mitteavaldamiseks meedias.

Tagant järgi tarkus võib aidata teiste lapsi, kuid mitte enam sinu oma

Unique visitors