MCR-5, DNA, MCR-5 rakuvalk, Inimseerum Albumin 

Kõik need neli ainet pärinevad inimkudedest või inimverest. 

Neid leidub difteeria, teetanuse, leetrite, mumpsi, tuulerõugete, läkaköha, hepatiidi, punetiste ja marutaudi vaktsiinides:  Imovax, ProQuad, Varivax, Zostavax, Pentacel, Havrix, Vaqta, Twinrix jt

MRC-5, MRC-5 rakuvalk (ingl: Cellular Protein)

Et selgitada MRC-5 olemust - on vaja vaadata ajalukku. 1964 aastal punetiste haiguspuhangu ajal survestasid osad arstid rasedaid naisi oma rasedust katkestama. Kui punetised on muidu väga kerge haigus, siis raseduse ajal põdemine võib kaasa tuua loote väärarenguid. Enamus inimesi ei koge erilisi sümptomeid (eriti lapsed), teistel võib haigus põhjustada nahalöövet üle keha. 

 

27-st sellisest aborteeritud lootest, kelle ema põdes punetisi, arendasid arstid välja viirusetüve, mis sai tuntuks nimetusega RA/27/3 — Rubella. Ehk teisisõnu läks vaja 27 aborteeritud loodet, et saada õige tüvi. Pärast seda kultiveeriti see viirusetüvi ühe teise kolmandal raseduskuul aborteeritud loote kopsukoesse ning see laps sai tuntuks nimega kui WI-38 — Winster Institute 38.

Samal ajal olid jaapanlased juba mitu aastat varem tõestanud, et viirust saab võtta elavalt lapselt lihtsalt kurgust erititist võttes. 

 

1970-datel arendati välja ka teine inimliin ühest 14 nädalase poisi aborteeritud jäänustest ning see sai tuntuks nimega MRC-5. WI-38 ja MRC-5 on olnud kõige rohkem kasutatavad rakuliinid vaktsiinides. Samal ajal luuakse aborteeritud loodetest ka uusi liine. 

Aborteeritud loodete kasutamine vaktsiinides on tõstatanud diskussiooni sellise tegevuse eetilisuse osas. Pro-life grupid, kelle hulgas on näiteks kirikud ja vanemateühendused, on mõistnud hukka kasumi teenimise aborteeritud laste pealt ning võitlevad jätkuvalt ravimifirmadega, et vaktsiinid ei sisaldaks sedasorti kudesid. Antud juhul on oluline, et abordijäänuste kasutamisest loobumine on võimalik, sest rakuliine saab teha ka teistest allikatest.

 

DNA

Vaktsiinides olev DNA saadakse aborteeritud loodetest. Seda kasutatakse abistava ainena. Vaktsiinides on lubatud kasutada 100 miljonit osakest ja inim-dna liini ühe doosi kohta. Ka siin tekib eetiline dilemma niisuguse koe kasutamisel.

Autismi levikut alates 1979 aastast uurinud teadlased kirjutavad epidemioloogia ajakirjas oma uurimustöö kokkuvõttes niimoodi:

"Muutuse aastad autistlike häirete esinemissageduse järsus tõusus langevad kokku nende vaktsiinide sisseviimisega laste vaktsiinirežiimi, mis on valmistatud loote rakuliinidest ja mis seetõttu sisaldavad loote inimkoe ja  retroviiruse saasteaineid. Seda mustrit korrati USAs, Ühendkuningriigis, Lääne-Austraalias ja Taanis. Seega on kasvav autistliku häire levimus otseselt seotud inimese loote rakke kasutades toodetud vaktsiinidega. Suurenenud isapoolne vanus ja DSM-i muudatused ei olnud seotud autistliku häire suurenemise levimusega."

https://academicjournals.org/journal/JPHE/article-abstract/C98151247042

https://doi.org/10.5897/JPHE2014.0649

Inimseerum Albumin (Human Serum)

Inimseerum Albumin on stabiliseeriv valk, mida toodetakse doonoritelt saadud inimverest. Aminohapete ja valkude lehel on juba kirjeldatud kuidas võõrvalkude inimkehasse süstimine võib olla ohtlik. Nüüd vaatame kuidas on lood inim-dna sissesüstimisega 23 erinevas vaktsiinis.

 

On teada, et mis iganes vereülekande jaoks on vaja vaadata vere sobivust ning vale veregrupi manustamine võib lõppeda surmaga. Teaduses on kindlad reeglid DNA ja vere osas, mida ei saa eirata. Ometi vaktsiinide puhul süstime me valimatult kõiki ning enne vaktsineerimist ei kontrollita kellegi veregruppi. Samal ajal võib olla valimatu vere ja DNA omavahel segamine kahjulike tagajärgedega.  Kõik siin lehel kirjeldatud ained sisaldavad inim-dna-d. Ja isegi kui valk ekstraheeritakse inimverest, siis DNA jääb alles. 

Endise ravimifirma vanemteaduri Dr. Helen Ratajczak hiljutine uuring "Autismi teoreetilised aspektid" käsitleb probleeme seonduvalt inimkudede süstimisega teisele inimesele. 

http://www.tandfonline.com/doi/full/10.3109/1547691X.2010.545086

Selle kohta avaldas CBC News kokkuvõtva artikli  millest loeme:

"Ratajczak vaatleb ka seni laialdaselt läbiarutamata faktorit: inim-DNA kasutamist vaktsiinides. Just nii, inimese DNA-d. Ratajczak märgib, et samal ajal kui vaktsiinitootjad võtsid thimerosali välja paljudest vaktsiinidest (v.a gripivaktsiinid, mis veel laialdaselt sisaldavad thimerosali), hakkasid nad tegema osasid vaktsiine kasutades inim DNA-d. Ratajczak ütleb, et inimkude kasutatakse praegu 23 vaktsiinis.  Ta toob välja seose autismi esinemissageduse suurenemise ja MMR vaktsiinides DNA kasutuselevõtu vahel ning pakub välja, et need kaks võivad omavahel seotud olla.  Ratajczak lisab, et järsk autismi tõus ilmnes 1995 aastal kui tuulerõugete vaktsiini kasvatati inimloote kudedes. 

 

Küsimusele - Miks võiks inimese DNA potentsiaalselt põhjustada ajukahjustuse? vastas Ratajczak: "Sest tegemist on inim DNA-ga, mille saajateks on teised inimesed. Kui ühe inimese DNA süstitakse teise inimese kehasse, siis see muutub ja keha tapab ta. Ja kus see kõige rohkem väljendub? Aju neuronites. Nüüd on teil keha, mis tapab ajurakke ja mis kujutab endast katkematut põletikku. See ei lõpe, see jätkub läbi terve selle indiviidi elu.""

http://www.cbsnews.com/news/vaccines-and-autism-a-new-scientific-review/

Vaktsiinides kasutatakse aborteeritud looteid

Võõra inimese DNA süstimisel vaktsiinidega ei arvestata kindlaid vere ja DNA käsitlemise reegleid.

 

Teise inimese DNA süstimine võib põhjustada ajukahjustuse katkematu põletiku näol. 

TEADLASE ETTEKANNE

Dr. Theresa Deisher kirjeldab inim-DNA ohtusid vaktsiinide saajatele uurimata riskidena. On üha enam uusi teaduslikke avastusi, mis tõendavad autoimmuunvastuse (sh ajupõletiku) ja geenimutatsioonide suurt tõenäosust teatud laste gruppides.  Ta ütleb ettekandes: "Kõik kes väidavad, et teise inimese DNA süstimine on täiesti ohutu, kas ei tea immunoloogiast mitte midagi või nad valetavad." Samuti rõhutab ta, et vaktsiinid sisaldavad DNA-d väga suurtes kogustes.

(Inglise keeles, kestab 21 min).  

INTERVJUU

Vaata mida ütleb iseseisev uurija Marcella Piper-Terry usu kohta seoses vaktsiinidega ja kuidas ta selgitab võõr-DNA süstimisest tekkivaid tagajärgi meie lastele. 

(Eestikeelsed subtiitrid, kestab 17 min).

Unique visitors